Töö eesmärgiks oli analüüsida poollooduslike koosluste hoolduse mõju päevaliblikate arvukusele ja liigirikkusele. Selleks kasutati päevaliblikate seire andmeid, võttes arvesse nii poollooduslike koosluste hooldust kui erinevaid päevaliblikaid ja nende tuvastamist mõjutavaid keskkonnaparameetreid.
Analüüsi tulemusena leiti, et poollooduslike koosluste hooldamine mõjub päevaliblikatele positiivselt. Hooldatud aladel oli kõrgem päevaliblikate arvukus kui hooldamata aladel. Vaatamata sellele, et hoolduse peamõju ei olnud kõikide mudelite puhul oluline, leiti kõigis mudelites positiivne koosmõju seireala hoolduse ja naabruses asuva hooldustoetust saava poolloodusliku ala pindala vahel. Koos toetust saava poolloodusliku koosluse pindala kasvuga hooldatud alade ümbruses kasvab nii kõigi päevaliblikate kui niitudele spetsialiseerunud isendite arvukus ning niiduliblikate liikide arv. Niiduliblikatele, kes on elupaikade kinnikasvamise suhtes tundlikum päevaliblikate rühma, avaldas negatiivset mõju ka hooldusest möödunud aeg. Mida rohkem aega oli möödunud viimasest hooldusest, seda vähem niiduliikide isendeid alalt leiti. Nendest tulemustest järeldub, et poollooduslike koosluste hooldusest ja hooldustoetuste maksmisest on päevaliblikatele oluline positiivne mõju.
Lisaks leiti analüüsi käigus, et vaatlusaegsed kõrged õhutemperatuurid ning suur tuule tugevus pärsivad päevaliblikate arvukust, kuid seireaasta kuu keskmine päikesepaiste hulk ja kõrgem õhutemperatuur mõjuvad niiduliblikatele positiivselt. Kuigi niiduliikidele mõjub alade liigniiskus ning metsasus ümbritsevas maastikus negatiivselt, oli metsa naabrusel päevaliblikatele üldiselt just positiivne mõju. Sellest järeldub, et päevaliblikad on tugevasti mõjutatud keskkonnatingimustest ning erinevad isendite rühmad võivad eelistada erinevaid tingimusi. Seetõttu tuleb päevaliblikakoosluste analüüsimisel erinevaid keskkonnanäitajad kindlasti arvesse võtta.